HAHA
Ma siis alustan sellega, et mu blog jamas siin... või nojah tegelikult ma ise keerasin käkki ilmselt :D:D:D tüüpiline mina ju. Ja siis ei läinud mu blogid üles, aga eile käis kallis Kaisa ja tegi asja korda :D niisiis ma tegin oma eelmistset blogidest copy paste ja panen nüüd siin selle all üles :P nojaa ikkagi parem kui, et neid ei ole üleval ju :D see siis algab sealt alt poolt :D vääga loogiline ju :D:D:D:D ma ei hakka siin midagi ümber tõstma.
Lõpuks kodus
Niih... nüüd ma olen siis lõpuks jälle kodus.
Olen meeltesegaduses... olen õnnelik ja samas ka õnnetu ja vihane. Õnnelik olen, et sain ühe kalli inimesega oma suhted enamväem korda. Vähemalt selliselt korda nagu mina tahtsin, aga tema tahax nagu enamat... Samas olen ka õnnetu, et ma ei suuda endas selgusele jõuda mida või peaks ütlema keda ma siis ikkagi tahan. Minu probleem on selles, et kaks väga toredat inimest armastavad mind ja nad on või nojah olid omavahel head sõbrad. Mina tegin oma valiku ja valisin neist ühe, aga enne olin olnud selle teisega. Me läksime riidu selle teisega nii, et ta karjus mulle kui väga ta mind vihkab jne... Täna ta rääkis just, et ta on nüüd pikalt mõelnud asjade üle järgi ja tahaks mind ikkagi tagasi, et ta ikkagi armastab mind ja kui see ka võimatu on siis sõbrad me võiksime ikkagi olla. Aga... See kellega ma nüüd olen ei taha, et ma selle esimesega tegemist teeksin vähemalt mitte veel, sest meie lahkumineku aeg on veel nii lühike, haavad pole paranenud jne... See esimene inimene on mulle ka väga kallis, aga ma ei tahaks temaga ikkagi midagi enamat. Kuigi tegelikult on mul soov teada saada kas ta on muutunud või ei ole. Nagu ta ise väidab siis on, aga seda ei saa ma muud moodi teada kui, et temaga suhet alustada, aga... Siis ma kaotaksin ka selle kes mul praegu on ja keda minagi armastan. Ma kardan, et ma pean äkki pettuma selles esimeses juba sellepärast ei taha ma temaga mingit suhet enam. Vihane olen ma enda peale, et miks ma nii saamatu olen sellistes asjades..... URRRR..... Ma ei taha inimestele haiget teha. Õnneks pakkus see esimene välja, et me võiksime olle sõbrad vähemalt, sest ta ei suuda must eemal olla. Ta teab, et ma olen talle kättesaamatu kui ma olen teisega, aga ta tahab vähemalt teada, et ma hoolin temast kui sõbrast. Mul on selle üle hea meel. Ta ütles, et ta annaks kõik, et mina oleksin õnnelik, sest ta armastab mind nii väga ja soovib mulle parimat.... Lõputu teema minu jaoks...
Ok aitab sellest. Räägime Pärnust.
JAMAJAMAJAMA oli seal. Sinna me sõitsime nagu ikka 4 tundi - kujutate ette 4 tundi Pärnusse sõita, aga meile on see tavaline juba. Ma jõin end voodisse, aga magama ei saanud. Seal ei olnud võimalik magada selle lärmiga ja keegi käis iga natukese aja tagant torkimas, et oi mis sa siin magad? Seal oli üks väga nõme inimene kelle me paika panime ja kelle peo me sellega ära rikkusime, aga ta oli ka seda väärt :D Igatahes peo peremees jõi end täis ja hakkas laamendama, sest ta sai midagi väga halba enda jaoks teda, mis ei olnudki tegelikult nii hull, aga purjus inimesele tundub see ilmselt veel mitu korda hullem kui see tegelikult on. Igav oli jah... Me ootasime kella viiest hommkul juba kojusõitu. Pidime muidu mingi 12 ajal sõitma hakkama, aga meie autojuht purjutas veidi ja pidi tukastama - see venis muidugi pikale, aga lõpux saime me ikkagi mingi 12.20 liikuma. See on väga hästi. Kodus olin kella 3 ajal. Nojah sauna olex ka muidugi tahtnud, aga ma ei olnud selleks võimeline lihtsalt.
Käisin kiiruga dusi alt läbi, see õnnex värskendas natuke - polnud ju nagu magada saanud. Siis tuli juba tädi ja kiiruga Pärnamäele, sest täna olex emme sünnipäev :) Siis käisin veel kallikese juurest läbi, et kuidas tal tervis on ja siis tõi ta isa mind koju, sest ta ise ei olex olnud võimeline sõitma. Nojah palavikku nagu polnud enam, aga kurk on jube valus ikka veel ja väsimus ka peal. Ok lähen teda homme jälle põetama ;) äkki tal siis ikka hakkab parem ka lõpux :P no loodame.
posted by Kaisa @ 1:16 PM 2 comments
SATURDAY, JANUARY 22, 2005
2 Comments:
• At 12:52 PM, Kaisa said…
Ahjaa ja siis ma olen veel sellepärast ka pahane, et MSN jamab ja ma ei saa sinna sisse. Enne sain sisse ja nii kui Allar minuga rääkima hakkas viskas MSNi kinni ja enam sisse ei saa :S mingi errori lööb ette no krt küll :(
• At 12:09 PM, hiihhiii said…
Nähhh ma ei saa enam midagi aru... ma ei saa siia lehele enam midagi postitada - MIKS????? saan ennast sisse logida küll, aga postitused ei lähe ülesse. KRT KÜLL... see on ming juba nii närvi ajanud ÄHHHH no ja mis hiihhiii ma nüüd veel olen?????????
Mitte just kõige parem algus päevale
Täna siis sõidame Pärnusse...
Nagu tavaliselt hüppasid kõik alt ära ja me sõidamegi ainult 2 autoga ja 8 inimesega. Urrrrrr.... mu tuju on sellest jamast juba nii alla länud, et polegi mingit peo tuju. Olex võinud veeparkigi minna - see olex mu tuju tõstnud ilmselt, aga nojah vähemlt ei pea sellele raha kulutama. Midagi positiivset.
Selle suure jama peale tekkis mul jube igatsus kallikese järgi, kes on kodus voodiahaige :( Ma juba mõtlesin, et lähen teda siis õhtul vaatama ja tuju juba tõusis sellest, aga ma ei saa ka ikka ise alt ära hüpata. Ma ju nii ootasin seda sõitu... Ok eks paistab mis seal saab. Kallikesel on ilmselt angiin ja ta on kodus teki all 38 kraadise palavikuga... tahax ka seal olla hoopis...
Tegelt tahax praegu jubedalt pannkooki. Ma üleeile tegin, jube head tulid :P Tegin haigele tibule. Tahax veel... OK lähengi neid tegema :P Paar tunnikest on veel aega kui me sõitma hakkame.
posted by Kaisa @ 3:16 AM 0 comments
FRIDAY, JANUARY 21, 2005
Jeeyyy
Hihhiiii
Nüüd on siis minul ka oma blog :P
ok ma ei hakka siin täna midagi pikalt jahvatama sest ma lähen kohe Tuvikesi vaatama :D
OK homme ma lähen Pärnusse ja äkki siis on ka miskit põnevat kribada...
homseni
Lõpuks kodus
Niih... nüüd ma olen siis lõpuks jälle kodus.
Olen meeltesegaduses... olen õnnelik ja samas ka õnnetu ja vihane. Õnnelik olen, et sain ühe kalli inimesega oma suhted enamväem korda. Vähemalt selliselt korda nagu mina tahtsin, aga tema tahax nagu enamat... Samas olen ka õnnetu, et ma ei suuda endas selgusele jõuda mida või peaks ütlema keda ma siis ikkagi tahan. Minu probleem on selles, et kaks väga toredat inimest armastavad mind ja nad on või nojah olid omavahel head sõbrad. Mina tegin oma valiku ja valisin neist ühe, aga enne olin olnud selle teisega. Me läksime riidu selle teisega nii, et ta karjus mulle kui väga ta mind vihkab jne... Täna ta rääkis just, et ta on nüüd pikalt mõelnud asjade üle järgi ja tahaks mind ikkagi tagasi, et ta ikkagi armastab mind ja kui see ka võimatu on siis sõbrad me võiksime ikkagi olla. Aga... See kellega ma nüüd olen ei taha, et ma selle esimesega tegemist teeksin vähemalt mitte veel, sest meie lahkumineku aeg on veel nii lühike, haavad pole paranenud jne... See esimene inimene on mulle ka väga kallis, aga ma ei tahaks temaga ikkagi midagi enamat. Kuigi tegelikult on mul soov teada saada kas ta on muutunud või ei ole. Nagu ta ise väidab siis on, aga seda ei saa ma muud moodi teada kui, et temaga suhet alustada, aga... Siis ma kaotaksin ka selle kes mul praegu on ja keda minagi armastan. Ma kardan, et ma pean äkki pettuma selles esimeses juba sellepärast ei taha ma temaga mingit suhet enam. Vihane olen ma enda peale, et miks ma nii saamatu olen sellistes asjades..... URRRR..... Ma ei taha inimestele haiget teha. Õnneks pakkus see esimene välja, et me võiksime olle sõbrad vähemalt, sest ta ei suuda must eemal olla. Ta teab, et ma olen talle kättesaamatu kui ma olen teisega, aga ta tahab vähemalt teada, et ma hoolin temast kui sõbrast. Mul on selle üle hea meel. Ta ütles, et ta annaks kõik, et mina oleksin õnnelik, sest ta armastab mind nii väga ja soovib mulle parimat.... Lõputu teema minu jaoks...
Ok aitab sellest. Räägime Pärnust.
JAMAJAMAJAMA oli seal. Sinna me sõitsime nagu ikka 4 tundi - kujutate ette 4 tundi Pärnusse sõita, aga meile on see tavaline juba. Ma jõin end voodisse, aga magama ei saanud. Seal ei olnud võimalik magada selle lärmiga ja keegi käis iga natukese aja tagant torkimas, et oi mis sa siin magad? Seal oli üks väga nõme inimene kelle me paika panime ja kelle peo me sellega ära rikkusime, aga ta oli ka seda väärt :D Igatahes peo peremees jõi end täis ja hakkas laamendama, sest ta sai midagi väga halba enda jaoks teda, mis ei olnudki tegelikult nii hull, aga purjus inimesele tundub see ilmselt veel mitu korda hullem kui see tegelikult on. Igav oli jah... Me ootasime kella viiest hommkul juba kojusõitu. Pidime muidu mingi 12 ajal sõitma hakkama, aga meie autojuht purjutas veidi ja pidi tukastama - see venis muidugi pikale, aga lõpux saime me ikkagi mingi 12.20 liikuma. See on väga hästi. Kodus olin kella 3 ajal. Nojah sauna olex ka muidugi tahtnud, aga ma ei olnud selleks võimeline lihtsalt.
Käisin kiiruga dusi alt läbi, see õnnex värskendas natuke - polnud ju nagu magada saanud. Siis tuli juba tädi ja kiiruga Pärnamäele, sest täna olex emme sünnipäev :) Siis käisin veel kallikese juurest läbi, et kuidas tal tervis on ja siis tõi ta isa mind koju, sest ta ise ei olex olnud võimeline sõitma. Nojah palavikku nagu polnud enam, aga kurk on jube valus ikka veel ja väsimus ka peal. Ok lähen teda homme jälle põetama ;) äkki tal siis ikka hakkab parem ka lõpux :P no loodame.
posted by Kaisa @ 1:16 PM 2 comments
SATURDAY, JANUARY 22, 2005
2 Comments:
• At 12:52 PM, Kaisa said…
Ahjaa ja siis ma olen veel sellepärast ka pahane, et MSN jamab ja ma ei saa sinna sisse. Enne sain sisse ja nii kui Allar minuga rääkima hakkas viskas MSNi kinni ja enam sisse ei saa :S mingi errori lööb ette no krt küll :(
• At 12:09 PM, hiihhiii said…
Nähhh ma ei saa enam midagi aru... ma ei saa siia lehele enam midagi postitada - MIKS????? saan ennast sisse logida küll, aga postitused ei lähe ülesse. KRT KÜLL... see on ming juba nii närvi ajanud ÄHHHH no ja mis hiihhiii ma nüüd veel olen?????????
Mitte just kõige parem algus päevale
Täna siis sõidame Pärnusse...
Nagu tavaliselt hüppasid kõik alt ära ja me sõidamegi ainult 2 autoga ja 8 inimesega. Urrrrrr.... mu tuju on sellest jamast juba nii alla länud, et polegi mingit peo tuju. Olex võinud veeparkigi minna - see olex mu tuju tõstnud ilmselt, aga nojah vähemlt ei pea sellele raha kulutama. Midagi positiivset.
Selle suure jama peale tekkis mul jube igatsus kallikese järgi, kes on kodus voodiahaige :( Ma juba mõtlesin, et lähen teda siis õhtul vaatama ja tuju juba tõusis sellest, aga ma ei saa ka ikka ise alt ära hüpata. Ma ju nii ootasin seda sõitu... Ok eks paistab mis seal saab. Kallikesel on ilmselt angiin ja ta on kodus teki all 38 kraadise palavikuga... tahax ka seal olla hoopis...
Tegelt tahax praegu jubedalt pannkooki. Ma üleeile tegin, jube head tulid :P Tegin haigele tibule. Tahax veel... OK lähengi neid tegema :P Paar tunnikest on veel aega kui me sõitma hakkame.
posted by Kaisa @ 3:16 AM 0 comments
FRIDAY, JANUARY 21, 2005
Jeeyyy
Hihhiiii
Nüüd on siis minul ka oma blog :P
ok ma ei hakka siin täna midagi pikalt jahvatama sest ma lähen kohe Tuvikesi vaatama :D
OK homme ma lähen Pärnusse ja äkki siis on ka miskit põnevat kribada...
homseni
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home