Nii kurb...

on vaadata kuidas pärdu on õnnetu.
Käisime siis eile arsti juures ja ta vaeseke on nüüd nii õnnetu olemisega. Eile oli asi ikka väga hull. Täna juba väheke parem, aga ikkagi nii paha on teda vaadata. Ta on praegu selline vorstike meil siin. Pidime kõtu kinni katma, et ta ise lakkuda ei saaks ennast. Panin talle varruka selga :D oijah selline triangel käis eile selle riietusega, et hoia ja keela. No nüüd on vähemalt see asi tal seljas kinni. Toppisin selga ja õmblesin seljas kitsamaks :D ihhii aim guud :)
On teine ikka nii õnnetu olemisega. Kurb. Tahaks nagu lakkuda ennast, aga ei saa. Siis pesi käppasid, sest need on kostüümist väljas ainult. Tegelt saba on ka. Häda peab saama ju ka ajada. Tundub, et tal on kõht jube tühi, aga süüa nagu ka ei taha. Tahaks, aga ei taha ka. Pisatab nina toidu juurde ja siis tõmbab pea ära ja keel hakkab imelikult käima nagu ikka tahaks. Vaesekene. Ja ta peab nädal aega seda kostüümet kandma :(
Tahaks nagu joosta, aga valus on ilmselt. Tegi siin paar jooksu. Ühe korra diivani pealt esikusse ja siis kükitas tükk aega esikus jälle. Nii ta liigubki, et läheb ühte kohta ja kükitab seal tükk aega siis liigub nati jälle teise kohta ja kükitab seal :( Magab ka ainult käppade peal sest külili on ilmselt valus. Ohhh vaesekene.
Tahab jubedalt lähedust ja süles olla. Eks tal siis hea ja turvaline niiviisi, aga ma küll kardan, et teen talle haiget äkki.
Eile öhtul või see oli juba öösel kui ta siin toibuma juba hakkas siis üritas diivani ja tugitooli alla pugeda. Pea toppis alla, aga edasi ei läinud siis jäi jälle liikumatult. Eks kõtul oli valus. Ta juba nii suur et ei mahu muudmoodi kui pead lestad laiali lükkama ja kõhuli sinna alla suruma ennast.
Nüüd kükitab siin diivani taga kuskil. Lähen kohe vaatan kus ta on.