paha, paha

Ma hakkasin täna poes nutma. Ma mõtlesin, et ma olen ikka paha inimene. Seisin kassasabas ja kõrvalkassa juures oli üks vana tädikene. Selline 85 aastane umbes. Kepp käes ja sellised stagnaaegsed riided seljas. Ta oli puhas ja korras. Ostis paar asjakest, hakkas nende eest maksma ja siis võttis sealt kassa kõrvalt peoga neid kellukesi (neid millega toetad lastehaiglat). See oli kuidagi nii liigutav. Ja siis ma mõtlesin, et ma olen ikka väga paha inimene. Ostan siin oma lastele kommi kottidega. Tegelikult võiks aidata abivajajaid :( Tulin poest välja ja pisarad hakkasid voolama. Õnneks ma suutsin neid nii kauagi kinni hoida.
Ja siis koju jõudes tabas mind ebameeldiv üllatus. Olin maksnud pannud kommidele vale hinnasildi ja muidugi kallima. Oleks ju võinud selle raha eest neid kellukesi osta... Nujah see on küll lapsevanemate raha, aga ikkagi... prrrrr. Mul täna nii paha tuju. Praegugi tulevad pisarad silma.
Ise ostan mingit krõpsu ja muud kraami endale, aga võiks ju selle rahaga midagi paremat teha. Olen ikka egoist küll. Kodu peab olema kõige paremaid asju täis ja külmkapp ja kõige paremad riided seljas jne... Aga kui ükskord läheb minu lapsel seda abi seal lastehaiglas vaja...
Homsest hakkan paremaks inimeseks!!!