Persekukkund päev :S

Nõõmeee.
Päev lagas sellega, et kui me olime teel oma lasteaeda siis sinna jõudest teatati, et meie praktika juhendajale ei sobi, et me sinna jääme sest pisipeda omad olid ka seal praktikal. Niih tagasi kooli, siis tund aega passisime kuni meie otsiti uus koht. Siis põrutasime sinna. Lapsed läksid juba magama. Edasi aina hullemaks läks asi. Kui lapsed magasid meisterdasid kasvatajad valeraha :D lastele küll jah mängimiseks :D:D:D

Siin siis minu väike ülestähendus tänasest kogemusest:
Abiõpetaja: kohutav õiendis, kogu aeg ainult kamandas. Käsud ja keelud ka kõige väiksemate asjade puhul. Väga energiline. Sipsis ja sapsis kogu aeg ringi – kõigi asjadega oli väga kiire. Üldse ei rääkinud lastele lahti asju mida ta nendega tegi. Kasvataja oli täiesti kõrvalseisja siis kui abi lastega tegeles.

Liikumistund: Liikumis tundi andis nn. õppealajuhataja. Riided olid tal väga ebasobivad. Kõrge kontsaga lahtise kannaga kingad. Suur lohvakas maani kleit seljas. See on täielik vastand kõigele sellel, mida meile on õpetatud. Võimlema läksid lapsed kohe pärast magamist. Abikasvataja ajas lapsed üles plak-plaks tuli põlema ja rapsis lapsed üles. Siis läksid nad jooksuga pissile ja jooksuga võimlasse. Riides olid nad täpselt nii nagu nad üles ärkasid. Kellel oli paljas ülakeha pani omale pluusi peale ja see oli ka kõik. Pesu väel võimlesid. See oli nii kohutav. Lapsed olid veel unised, aga ei olnud aega uimerdada ja tuli kiiresti võimlema hakata. Üks poiss ei suutnudki terve tunni vältel midagi korralikult kaasa teha, sest ta oli nii unine ja hõõrus ainult oma silmi terve see aeg.
Mind pandi kohe võimla nurka istuma, et siis ei jää sa siin kellelegi ette.... Kuigi tegelikult oleks ma pidanud abistama kasvatajaid.
Tund algas tamburiini saatel jooksmisega. Mida kiiremini pill lõi seda kiiremini jooksid lapsed. Kui pill jäi vait jäid lapsed järsku seisma. Meile räägiti, et sellist asja ei tohi teha, sest organism ei suuda nii järsku seisma jääda (organism ei kohane nii kiirete liigutustega). Siis jagas õpetaja lastele pulgad kätte ja nad tegid harjutusi pulkadega. Õpetaja ütles lastele, et vaata et sa sõbrale ette ei jää – sellest lausest ei teinud keegi väljagi, sest oli aru saada, et nad ei saanud aru mis neile öeldi. Siis tegid nad niisama harjutusi: päkkadel kõndi käes üles sirutatult ja kandade peal kõndi. See on ka asi, mis meile on õpetatud, et lastega ei tehta, eriti veel nii väikestega kohe kindlasti mitte. Siis tegi õpetaja lastele takistusraja: kõigepealt pidid lapsed roomama läbi tunneli. Siis kõndima üle pingi käed laiali tasakaalu hoides (pink oli tagurpidi pandud). Siis oli redel pandud pikali maha, mis oli minu arust ka väga halb variant. Need redeli pulklade vahed oli liiga väikesed ja mõne lapse jalad olid suuremad ja nad kõndisid kuidagi külg ees sealt ja komistasin nende pulkade otsa. Siis tuli jälle tasakaalu hoidmine. Oli selline ümmargustest ketastest kokku tehtud moodustis, köiega omavahel ühendatud kettad. Igal kettal oli peal üks jalajälg. Õpetaja pani selle laste tagurpidi – ta oleks pidanud panema nii, et jalajälg on lapse poole, aga ta pani nii, et need jalajäljed nagu liikusid lapse poole. Paljud lapsed läksid sellest asjast mööda ja hakkasid teistele vastu liikuma, aga nii oli vale. Õpetaja tegi jälle vea. See liikumistund mulle küll kohe üldse ei meeldinud.